Kuidas valida õige õhksoojuspump?

,

Mis on õhk-õhk soojuspump?

Õhk-õhk soojuspump ehk tihti nimetatud ka lihtsalt õhksoojuspump, on kaasaegne tehnoloogia säästlikuks kütmiseks ja jahutamiseks, kus ei jahutamise ega kütmise protsessis ei toimu energia tootmist, vaid energia pumpamine. Kuna soojust ei ole vaja toota, hoiab selline õhksoojuspump energiat kokku. Soojuspump koosneb välis- ja siseosast, mis on omavahel torude ja elektrijuhtmetega ühendatud. Välisosas asuv kompressor pumpab välisõhust soojust koguvat külmainet seadme siseossa, kus soojus suunatakse toaõhku. Õhk-õhktüüpi seadmeks nimetatakse õhksoojuspumpa, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse õhule. Jahutamisel pumpab õhksoojuspump soojuse ruumist välisõhku ja kütmisel pumpab soojuspump soojuse välisõhust ruumi. Soojuspump töötab kõige paremini välisõhu temperatuuril +7°C. Temperatuuri langedes kasutegur väheneb, kuid kaasaegne inverter kompressoriga õhksoojuspump suudab ka -15 kuni -20 kraadi juures anda rohkem soojusenergiat, kui ise elektrienergiat kulutab. Õhksoojuspump tasub paigaldada hoone madalama(te)le korrus(t)ele, kuna soojus levib alumistelt korrustelt üles. Samuti töötab soojuspump efektiivsemalt, kui ta paikneb hoone osas, kus avatud uksed tagavad piisava õhu liikumise, et soe õhk kanduks ka teistesse ruumidesse. Õhksoojuspumpa on lihtne kasutada, kuna kaugjuhtimisega õhksoojuspump hoiab seadistatud temperatuuri, filtreerib ning juhib õhu liikumist.

Kuidas õhksoojuspump töötab?

Õhusoojuspumba tööpõhimõtte aluseks on termodünaamika II seadus, mis määrab ära iseeneslike protsesside suuna ning ütleb, et soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale Küll aga saab soojust pumbata. Lihtsustatult on seadme tööpõhimõte selles, et välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb ja soe külmaaine suunatakse seadme siseosasse, kus ta omakorda loovutab soojuse ruumidesse. Antud protsessis ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhust võetakse soojus ära ja pumbatakse kompressori abil tuppa. Soojuspumbaga jahutamisel keeratakse protsess tagurpidi, ning soojus viiakse välja ja kosutav jahedus tuuakse tuppa. Võrdluseks võib tuua veepumba tööpõhimõtte. Kui vesi kõrgemalt madalamale voolab ise, siis alt üles on vaja vett pumbata. Sellisel juhul on pump lihtsalt transpordivahend. Täpselt sama funktsiooni täidab kompressor õhusoojuspumbas. Kui kütteperioodil liigub soojus ruumist läbi välispiirde ise, et aga soojus tuppa tagasi tuua tuleb kasutada õhusoojuspumpa.

Kuhu õhksoojuspump sobib?

Inverter-kompressoriga õhksoojuspump sobib hästi kütteks majas, kus on õli- või elektriküte, siis on invertertehnoloogial põhinev õhksoojuspump üks parimatest lahendustest küttekulude kokkuhoidmiseks. Kui majas on ahjuküte, tagab õhksoojuspump Teile eelkõige mugavuse, sest siis pole tarvis enam iga päev ahju kütta. Siiski on paljud kliendid meile väitnud, et õhksoojuspumbaga saadud soojus ei lähe neile sugugi rohkem maksma, kui puukütte soojus. Samuti on õhksoojuspump sobilik büroodele, kaubanduspindadele ja ladudele, kus küttekulud on liiga suured ning samas vajatakse suvisel perioodil kosutavat jahedust. Inverteriga soojuspump tarbib ka suvises jahutusreziimis 40% vähem elektrienergiat kui vanema põlvkonna ON-OFF seadmed.

Soojuse füüsika?

Energia jäävuse seadus Energia võib esineda väga mitmesugusel kujul või erinevas vormis. Võime rääkida energia erinevatest liikidest. Energialiikide omavahelise vahekorra võtab kõige üldisemalt kokku energia jäävuse seadus. Energia jäävuse seadus väljendab ühte looduse kõige olulisemat olemust: maailmaruumis on energiat just nii palju kui seda on ja seda ei teki juurde ega kao ka ära. Energia võib vaid muuta oma asukohta või vormi (liiki). Vahel toimub see muutumine nii märkamatult, et esimesel pilgul tundub tegu olevat energia tekkimise või kadumisega. Lähemal uurimisel selgub aga alati, et energia on kas muutnud oma vormi (liiki) või asukohta. Näiteks mingi keha mehaaniline energia on muutunud soojuseks ja hajunud ümbritsevasse keskkonda või kiirgusenergia näol kiirgunud maailmaruumi. Ette rutates tuleb öelda, et kui räägitakse energia tootmisest, siis ei ole tegu energia loomise või tekitamisega, vaid ikkagi ühe energialiigi muutmisega teiseks. Kui räägitakse energia kadudest, siis tuleb seda mõista kui mingis protsessis vajaliku energialiigi muutumist mittevajalikuks energialiigiks, tavaliselt soojusenergiaks, mis reeglina hajub ümbritsevasse keskkonda.

Millele õhksoojuspumba valimisel tähelepanu pöörata ?

Kõige olulisemaks näitajaks seadme valikul on hoone soojapidavus. Soojuspump valitakse alati nominaalvõimsuse järgi. Mida kehvem on maja soojustatus, seda võimsam soojuspump tuleb valida. Õige võimsusega seadme leidmiseks on vaja teada vastuseid järgnevatele küsimustele:

  • hoone suurus
  • hoone soojustatus
  • hoone planeering, avatus ja korrused
  • millise kütteliigiga soovitakse õhksoojuspumpa kombineerida
  • kas hoonet soovitakse suvel jahutada

Õhksoojuspumpadel on veel rida erinevaid omadusi, mida peab silmas pidama seadme valikul, leidmaks oma vajadustele parima lahenduse:

  • energiasääst
  • müratase
  • siseõhu kvaliteet (ionisaator, plasmafiltrid, hapnikurikastaja, UV lambid)
  • hind
  • disain
  • mõõdud
  • kaubamärk
  • kõrge COP külma- või soojema ilmaga

Milline mudel valida?

Split süsteemiga õhksoojuspump – on kõige laiemalt levinud õhukonditsioneeri tüüp, mis koosneb sise- ja välisosast, mis ühendatakse omavahel torude ja elektrikaablitega. Tänu sellisele konstruktsioonile jääb seadme kompressor, mis on põhiline müraallikas, õue. Seadme komplekti kuulub kaugjuhtimis- või seinapult, mille abil saab ette anda soovitud temperatuuri, kasutada seadme automaatseks sisse- ning väljalülitamiseks taimerit, valida ventilaatori kiirust jpm. Seadme siseosas asetsevad õhufiltrid. Olenevalt õhufiltri tüübist puhastavad need ruumi õhku, püüavad kinni tolmu, toodavad osooni ja lagundavad ebameeldivad lõhnad, hävitavad bakterid ja viirused.

Õhksoojuspump seinakinnitusega – kõige enim kasutav seadme tüüp. Paigaldus ruumi seinale. Seda tüüpi mudelid on oma hinnaklassilt kõige soodsamad.

Multi-split süsteem iga soojuspump on sama, mis tavaline spilt süsteem ning selle ainsaks erinevuseks on see, et üks välisosa võib teenindada mitut siseosa. Siseosasid on võimalik üldjuhul paigaldada 2 kuni 4. Seda tüüpi lahenduse plussiks on, et alati pole võimalik ja lubatud (arhitektuurilised piirangud) mitme välisosa paigaldus.

Kanali tüüpi õhksoojuspumbad on jaotuskanalitega, mis võimaldab jahutada/soojendada mitut ruumi korraga. Kanalispliti paigaldus on mõnevõrra kallim, kuna ta nõuab ventilatsiooni torustike väljaehitamist. Paigalduseks on soovitav ripplae olemasolu. Kanali mudeleid kasutatakse reeglina suuremate ruumide jahutamiseks ja kütmiseks kohtades, kus siseosa paigaldamine seinale ei ole soovitav.

Laekassett on split-süsteemiga soojuspump mis võimaldab ühest punktist jahutada-kütta suurt ruumi vastavalt vajadusele kahes kuni neljas suunas. Laekassetti paigalduseks on soovitav ripplae olemasolu. Laekassette reeglina kasutatakse suuremate ruumide jahutamiseks, kütmiseks.

Põrand- lagi tüüpi soojuspumba mudel on universaalset tüüpi split süsteem. Seda on võimalik paigaldada nii põrandale kui lae alla.

Põranda mudel – Eeliseks laiõhuvoog tänu kahele ventilaatorile. Paigaldus on paindlik ja lihtne. Seadet on võimalik paigaldada aknalaua alla radiaatori asemele.

allikas: FSK Soojuspump ja Konditsioneer OÜ – Jaapani firma Fujitsu General (EURO) GmbH sertifitseeritud kliimaseadmete ainuesindaja Eestis.

Millist tüüpi soojuspumpa valida

, ,

Soojuspumpade all mõeldakse reeglina väga erinevaid seadmeid. Ühed seadmed muudavad õues asuva külma õhu toas ringlevaks soojaks õhuks. Teised seadmetüübid aga kasutavad õues ringlevat õhku hoopis vee soojendamiseks ning sooja vee abil põranda või küttekehade soojendamiseks. Enamlevinud tööpõhimõtete põhjal võib soojuspumbad jagada  3 liiki

Õhk – õhk soojuspump. Need seadmed koguvad seadme välisosa ümbritsevast välisõhust kokku seal talletunud soojusenergia ning selle abil soojendavad külmaine mis omakorda transporditakse soojenenud kujul seadme siseosasse ning kasutatakse sooja õhu hoonesse puhumiseks.

Õhk – vesi soojuspump. Need seadmed koguvad samuti seadme välisosa ümbritsevast välisõhust kokku seal talletunud soojusenergia ning selle abil soojendavad külmaine mis omakorda transporditakse soojenenud kujul seadme siseosasse, kus õhu asemel soojendatakse hoopis vett põrandaküttele, küttekehadele ja sooja tarbevee jaoks.

Maasoojuspump. Võtavad soojuse maapinnast või veekogust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini. Koosnevad maapinnas või veekogus paiknevast väliskontuurist ja hoones paiknevast seadmest, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja sooja tarbevee valmistamiseks

Õhk – õhk soojuspump

Kõige levinumad odavamad ning lihtsamad paigaldada. Õhk Õhk soojuspumpasid on kõige kergem lisada olemasoleva küttesüsteemi juurde ja neid saab lisaks soojendamisele kasutada suvel  ka hoone jahutamiseks. Õhk-õhk soojuspumpade miinuseks on, et nende efektiivsus sõltub välistemperatuurist ja talviste madalte külmade ajaks peab olema lisa kütteallikas. Välistemperatuurini  -10°C töötavad õhksoojuspumbad üldiselt efektiivselt. Välistemperatuuril -15°C ja mõnedel mudelitel isegi -20°C on effektiivsus kaks korda parem kui elektriküttel. Siin on aga üks oluline asi millega tuleb numbrite võrdlemisel arvestada. Täiendav elektrikulu läheb veel ka õhksoojuspumba välisosa konsensaadi sulatamisele ehk seadme välisosa jäävabana hoidmisele. See aga tähendab täiendavat elektrikulu ning lisa tarbimist mida seadme tehnilises kirjelduses ei arvestata. Õhksoojuspumpade puhul on oluline valida optimaalne asukoht. Seda nii välisosa kui siseseadme jaoks.  Arvestada tuleb sise ja välisosa jaoks vajaliku õhuliikumisega. Ehk et välisosa ümber vahelduks õhk võimalikult kiiresti ning liiguks takistusteta. Siseosa juures on oluline sisse puhutava sooja õhu võimalikul kiire ja ühtlane jaotumine köetavale alale. Kindlasti tuleb silmas pidada, et kuigi tänapäevased õhksoojuspumbad on oluliselt vaiksemad kui nende eelkäiad kaasneb nende kasutamisega siiski teatav mürafoon mis pikema aja jooksul võib muutuda häirivaks. Selle tõttu on hea kui saab õhksoojuspumba paigutamisel arvestada ka soojuspumba kui müraallikaga.

Õhk – vesi soojuspump

Vett soojendavad õhksoojuspumbad sobivad juhuks, kui on soov veeküttel põrandakütet või radiaatorkütet rajada, kuid ei ole võimalusi või soovi maakontuuri paigaldamiseks. Siis on võimalik veeküttega süsteem rajada ka õhust võetava soojuse arvel. Puuduseks on, et nende töö efektiivsus sõltub välistemperatuurist ja talviste krõbedate külmade ajaks lülituvad seadmed otseelektriküttele. Seadmed on suhteliselt kallid, sest seadmesse on ehitatud lisaks soojuspumbale täies mahus otsene elektriküte juhuks kui madalatel välistemperatuuridel õhust sooja võtta pole. Viimasel ajal on turule jõudnud seadmed, kus soojakandjana kasutatakse freooni asemele süsihappegaasi ja need töötavad efektiivselt ka -20°C juures.

Maasoojuspump

Maasoojuspumpadeks nimetatakse ühise nimetajaga erinevaid küttelahendusi mis kasutavad mitte ühku salvestunud soojusenergijat vaid maapinna pealmistesse või ka alumistesse kihtidesse salvestunud soojusenergiat. Maasoojuspump ei sõltu praktiliselt üldse hetketemperatuurist vaid sellest kui palju on maasse paigutatud torude ümber salvestunud soojusenergiat.  Korralikult projekteeritud maakontuur tagab, et kogu aasta jooksul on olemas vajalik soojusenergia. Maasoojuspumbad on reeglina varustatud ka lisa elektriküttekehadega, kuna talviste väga külmade ilmadega kaasnevate lühiajaliste  suurenenud küttevajaduse tagamine on nii mõistlikum. Maasoojuspumpa saab aga küttelahendusena kasutada ainult tingimustes, kui on piisavalt suur õueala väliskontuuri ehitamiseks. Mis on oluline märkida – väliskontuuri rajamisel kaevatakse kogu kontuurialaune maa meetri sügavuselt üles ning kuigi peale tööde lõpetamist on võimalik alale uuesti muru või kergtaimestik istutada on tööde tegemiseks vaja kõik eelnevad taimed sealt alalt eemaldada.  Ühe alternatiivina kasutatakse soojusenergia ammutamist puuraukude abil. See tähendab, et juhul kui on võimalik saada kõik vajalikud kooskõlastused ja load siis on võimalik puurida sügavad puuraugud ning vältida pinnase segipööramist.   Ühe lahendusena kastatakse puuraugu kaudu põhjavette salvestunud soojusenergiat. Teise võimalusena aga on võimalik kasutada veekogu soojusenergija ammutamiseks. Sellele vajalike kooskõlastuste saamine on aga veelgi keerulisem.

Maasoojuspumba piirangud

Maasoojuspump sobib hästi põrandaküttega süsteemisde jaoks.  Põrandaküttega küttelahendustes on võimlaik kasutada madalama temperatuuriga sisendvett.  20 – 30 kraadi.  Seda peamiselt selle tõttu, et põrand küttekehana katab väga suure ala ning see vähendab oluliselt ruumi soojendamiseks vajaminevat temperatuuri. Kui näiteks õliradiaatori või nõukogudeaegse malmradiaatori puhul oli vajalik kordades kõrgem temperatuur kuna küttekeha ise oli kordades väiksem ning soojuse ülekandumiseks ning levimiseks ruumis oli vajalik küttekeha ümbritseva vähese õhu võimalikult kiire soojendamine võimalikult kõrgele temperatuurile.  Tänapäevaste maasoojuspumpade normaalse ekspluatatsiooni korral jääb väljuva vee temperatuur maksimaalselt 40 kuni 50 kraadi juurde.

Õhk-õhk soojuspumbad

Mis on täpsemalt õhk-õhk soojuspump?

See on kütteseade, mis konverteerib välisõhust saadud soojusenergiat toasoojuseks. Õhk õhk seade koosneb välisosast ja siseosast, mis on omavahel ühendatud torude ja elektrijuhtmetega. Õues asuv kompressor pumpab välisõhust sisalduvat soojust külmaaine abil seadme siseossa. Soojuspumba siseosas puhutakse soojus siseruumi kus see jaotub hoonesse laiali. Sarnaselt kõikide soojuspumpade tööpõhimõttele transporditaksesoojusenergiast vabanenud külmaine seejärel tagasi õhksoojuspumba välisossa.

Kokkuhoid õhk õhk soojuspumbaga

Seade säästab energiat , kuna soojust ei ole vaja toota. Välisõhus salvestunud soojusenergia tuleb lihtsalt kokku koguda ja skompressori ning külmaine abil toasoojuseks konverteerida.  Ideaalsetes tingimustes kulub 3 kW soojusenergia edastamisele 1 kW elektrienergiat. Elektril töötav küttekeha kulutab näiteks sama hulga soojusenergia tootmiseks 3 kW elektrienergiat.

REEGEL:  soojuspumb kulutab 1/4 elektriengiast  mis kuluks ainult elektriga küttes

Mida soojem on välistemperatuur, seda suurema kasuteguriga õhk õhk soojuspump töötab. Reeglina on eestis müüdavatel mudelitel esitatud Tehnilised andmed arvestatud välistemperatuuril +7°C. Eesti keskmine välistemperatuur on statistiliselt  +5,2°C. Kütteperioodi keskmine temperatuur on veelgi madalam.  Temperatuuri alanedes kasutegur väheneb samuti. Hea on siinkohal tõdeda, et kaasaegne inverterkompressoriga õhksoojuspump on võimeline ka -25 kraadi juures anda soojusenergiat enam, kui pump ise elektrienergiat selleks tarbib. Loomulikult ei räägi me siis enam 4 kordsest kasutegurist kuid mõningane kasutegur siiski säilib.  Kui välistemperatuur langeb alla 15 kraadi, siis on eesti kliimas tarvis lisakütet, ksest soojuspumba enda küttevõimsusest jääb kindlasti väheks. Soojuspumpa võib külmade ilmadega kaustada ilma täiendava lisakütte allikata näiteks suvilates ja garaažides kus on tarvis hoida madalamat temperatuuri kui see on eluruumides. Näiteks torude külmumise vältimiseks jne. Soojuspump sobib üldiselt kokku kõikide teiste kütteallikatega ja kütte seadmetega. Õhksoojuspumbad on varustatud automaatikaga mis teatud temperatuuri saavutades ennast välja lülitavad. Seega kui näiteks kamina või katlaküttega majas tõuseb sekundaarse kütte abil temperatuur üle soojuspumbale määratud maksimaalse temperatuuri lülitub soojuspump välja niikauaks kuni temperatuur ruumis langeb taas alla temale määratud taseme. Seega tegemist on ideaalse nö. temperatuuri valvuriga päeval, öösel ja muul ajal mil teid ennast kodus kütmas ei ole.  Lisaks elektrikulu kokkuhoiule on õhksoojuspump lihtne ning esteetiline lahendus. Kaugjuhtimispuldiga varustatud seade hoiab automaatselt etteantud temperatuuri, filtreerib ja juhib õhu liikumist. Oluline boonus on, et  õhksoojuspumpa saab kasutada ka konditsioneerina õhu jahutamiseks suvel, liigse õhuniiskuse vähendamiseks kui ka lihtsalt õhuvahetuse tarvis ruumide ventileerimiseks.

Õhksoojuspumbad on väga erinevate parameetritega. Enim võrreldakse peaseadme võimsust, ehk Soojusvõimsust kilovattides.  Rusikareegel on , et 1 KW õhk paisatud soojusvõimsusest piisab 20 kuni 25 ruutmetri toapinna soojendamiseks soovitud temperatuurile. Loomulikult mängib suurt rolli ka sise ja välistemperatuuri erinevus. Kui temperatuuride erinevus on üle 30 kraadi ( välis temp -10 ja soovitud sise temp üle +20) või kui ruumides on tavapärasest kõrgemad laed või tavapärasest kehvem soojustus või tuulepidavus siis on 20 ruutmeetri kütmiseks vaja minev soojusvõimsus isegi kuni 3 korda suurem. Et saavutada maksimaalset effekti tuleb arvestada õhksoojuspumba siseosa õige paigutamisega ruumide ning õhu liikumis suhtes.  Termodünaamika seadused kehtivad siin kõikidele ruumidele sarnaselt. Soe õhk liigub alt üles, külm õhk vajub põrandale.  Kui soovitakse kasutada maja peale ainult ühte soojuspumpa tuleks see paigutada kindlasti esimesele korrusele nii, et õhksoojuspumba siseosast välja puhutav soe õhk liiguks takistusteta võimalikult suurele alale. SH võimalikud trepihallid teistele korrustele.  Hea reegel selle mõistmiseks on paigutada soojuspump kohta kus seda on võimalikult erinevatest ja kaugetest kohtadest näha.  Soovides kasutada õhksoojuspumpa jahutamiseks tuleb arvestada, et sobilik on paigutada soojuspumba siseosa pigem kõrgemale ning silmas pidada, et külm õhk liigub toast tuppa halvemini kui sooja õhu korral.

Õhksoojuspumba paigaldamine on üldiselt lihtne. Vajalik on spetsiaalsete toruühenduste kasutamine siseosa ja välisosa vahel. Kõige kriitilisemad punktid õhksoojuspumba paigaldusel ongi siseosa asukoha korrektne valik ning sellest tulenevalt välisosa paigalduseks sobiva asukoha ja kinnitus/pigaldus meetodi kasutamine. Välisosa saab kinnitada nii seinale, lamekatusele kui ka maapinnale. Vajalik on valida välisosale sobilik ning kinnitusmeetodile vastav lahendus.  Hea tava on, et soojuspumba paigaldamisega võiks kaasneda võimalikul tväike esteetiline riive, ehk torud ja juhtmed ei tohiks hakata silma riivama või rikkuma maja välisilmet või toa üldmuljet.  Selleks on mõistlik konsulteerida kindlasti enne õhksoojuspumba paigaldamist paigalduse asjatundjaga ning toetuda asukoha ning meetodi valimisel tema soovitustele.

Soojuspumbad

, ,

Soojuspump kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojuseenergiat.  Soojuspumba tööpõhimõte on hoonet ümbritsevast keskkonnast (õhust, maapinnast või veekogust) soojusenergia kogumine ja külmaine (enamasti freooni) füüsikalisi omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta soojakandja aine kompressiooni abil temperatuur tasemele, kus seda saab kasutada hoone kütmiseks ja vee soojendamiseks . See on lihtsustatult sama protsess, mis toimub külmkappide juures. Kui külmkappide juures on eesmärk temperatuuri alandamine õmbritseva temperatuuri suhtes, siis soojuspumba juures on eesmärgiks temperatuuri tõstmine Ümbritsevast keskonnast kõrgemaks. See protsessi on samas võimalik kasutada ka vastupidiselt ja õhk – õhk soojuspumpasid saab suvel kasutada hoopis jahutamiseks.

Soojuspump kasutab effektiivselt  õhu, veekogu kui maapinna soojust, mis on sinna salvestunud ning mis suunatakse soojuspumba abil tarbija valitud süsteemi kas elamu kütteks või vee soojendamiseks. Soojuspump vajab täiendavalt ka elektrit.

  • Väljaspool elamut salvestunud soojusenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa.
  • Keskkonnasoojus aurustab soojuspumba aurustis asuva külmaainet
  • Kompressoriga surutakse külmaaine rõhu alla, mis tõstab külmaine temperatuuri kiiresti kõrgemale
  • Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi.
  • Külmaaine rõhk alandatakse see veeldub ja jahtub ning see pumbatakse tagasi aurutisse.
  • Soojusvaheti ring kordub taas.

Soojuspumba efektiivsuse protsent sõltub soojusallikast. Kautamiseks sobilikuim soojusallikas on kõrge  ja stabiilse temperatuuriga (ehk seda on võimalik ekspluateerida kogu kütteperioodi jooksul.  Samuti tuleks arvestada, et soojusallika kasutusele võtmine ja kasutamine ei tohiks nõuda suuri investeeringuid. enim kasutatavatest soojusallikatest:

Soojusallikas                                      Temperatuurivahemik

  • Välisõhk                 -10 … +15°C
  • Ventilatsiooni õhk                 +15 … +25°C
  • Põhjavesi                 +4 … +10°C
  • Jõe- või järvevesi                 0 … +10°C
  • Merevesi                 +3 … +8°C
  • Kaljud 0 … +5°C
  • Maapind                 0 … +10°C
  • Heitvesi                 +10°C

Elektrihinna kasv on põhjustanud alternatiivsete küttelahenduste sh. soojuspumpade populaarsuse kasvu. Sellele aitab kaasa eriti soojuspumpade areng viimastel aastatel ja klientide teadlikus soojuspumpade eelistest.  Soojuspumba ostmist ja paigaldamist planeerival inimesel on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda erinevate soojuspumpade tehniliste parameetrite ehk võimakusega ning uurida müüja ja paigaldusteenuse pakkuja tausta.

SOOJUSPUMPADE LÜHIISELOOMUSTUS

Enamlevinud soojuspumpade põhjal võib nsoojuspumbad jagada 3ks

  1. Õhk – õhk soojuspump. Võtab välisõhust sinna salvestunud soojuse ja tõstab külmaine temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada siseõhu temperatuuri tõstmiseks. Õhk Õhk Soojuspump koosneb ühest või mitmest välisosast ja ühest või mitmest siseosast. Neid ühendavad omavahel külmainet transportiv torustik süsteem.
  2. Õhk – vesi soojuspump. Võtab soojuse välisõhust ja tõstab külmaine temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee soojendamiseks. Koosnevad välisseadmest ja siseseadmest, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja sooja tarbevee valmistamiseks
  3. Maasoojuspump. Võtavad soojuse maapinnast või veekogust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini. Koosnevad maapinnas või veekogus paiknevast väliskontuurist ja hoones paiknevast seadmest, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja sooja tarbevee valmistamiseks