Kuidas valida õige õhksoojuspump?

,

Mis on õhk-õhk soojuspump?

Õhk-õhk soojuspump ehk tihti nimetatud ka lihtsalt õhksoojuspump, on kaasaegne tehnoloogia säästlikuks kütmiseks ja jahutamiseks, kus ei jahutamise ega kütmise protsessis ei toimu energia tootmist, vaid energia pumpamine. Kuna soojust ei ole vaja toota, hoiab selline õhksoojuspump energiat kokku. Soojuspump koosneb välis- ja siseosast, mis on omavahel torude ja elektrijuhtmetega ühendatud. Välisosas asuv kompressor pumpab välisõhust soojust koguvat külmainet seadme siseossa, kus soojus suunatakse toaõhku. Õhk-õhktüüpi seadmeks nimetatakse õhksoojuspumpa, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse õhule. Jahutamisel pumpab õhksoojuspump soojuse ruumist välisõhku ja kütmisel pumpab soojuspump soojuse välisõhust ruumi. Soojuspump töötab kõige paremini välisõhu temperatuuril +7°C. Temperatuuri langedes kasutegur väheneb, kuid kaasaegne inverter kompressoriga õhksoojuspump suudab ka -15 kuni -20 kraadi juures anda rohkem soojusenergiat, kui ise elektrienergiat kulutab. Õhksoojuspump tasub paigaldada hoone madalama(te)le korrus(t)ele, kuna soojus levib alumistelt korrustelt üles. Samuti töötab soojuspump efektiivsemalt, kui ta paikneb hoone osas, kus avatud uksed tagavad piisava õhu liikumise, et soe õhk kanduks ka teistesse ruumidesse. Õhksoojuspumpa on lihtne kasutada, kuna kaugjuhtimisega õhksoojuspump hoiab seadistatud temperatuuri, filtreerib ning juhib õhu liikumist.

Kuidas õhksoojuspump töötab?

Õhusoojuspumba tööpõhimõtte aluseks on termodünaamika II seadus, mis määrab ära iseeneslike protsesside suuna ning ütleb, et soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale Küll aga saab soojust pumbata. Lihtsustatult on seadme tööpõhimõte selles, et välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb ja soe külmaaine suunatakse seadme siseosasse, kus ta omakorda loovutab soojuse ruumidesse. Antud protsessis ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhust võetakse soojus ära ja pumbatakse kompressori abil tuppa. Soojuspumbaga jahutamisel keeratakse protsess tagurpidi, ning soojus viiakse välja ja kosutav jahedus tuuakse tuppa. Võrdluseks võib tuua veepumba tööpõhimõtte. Kui vesi kõrgemalt madalamale voolab ise, siis alt üles on vaja vett pumbata. Sellisel juhul on pump lihtsalt transpordivahend. Täpselt sama funktsiooni täidab kompressor õhusoojuspumbas. Kui kütteperioodil liigub soojus ruumist läbi välispiirde ise, et aga soojus tuppa tagasi tuua tuleb kasutada õhusoojuspumpa.

Kuhu õhksoojuspump sobib?

Inverter-kompressoriga õhksoojuspump sobib hästi kütteks majas, kus on õli- või elektriküte, siis on invertertehnoloogial põhinev õhksoojuspump üks parimatest lahendustest küttekulude kokkuhoidmiseks. Kui majas on ahjuküte, tagab õhksoojuspump Teile eelkõige mugavuse, sest siis pole tarvis enam iga päev ahju kütta. Siiski on paljud kliendid meile väitnud, et õhksoojuspumbaga saadud soojus ei lähe neile sugugi rohkem maksma, kui puukütte soojus. Samuti on õhksoojuspump sobilik büroodele, kaubanduspindadele ja ladudele, kus küttekulud on liiga suured ning samas vajatakse suvisel perioodil kosutavat jahedust. Inverteriga soojuspump tarbib ka suvises jahutusreziimis 40% vähem elektrienergiat kui vanema põlvkonna ON-OFF seadmed.

Soojuse füüsika?

Energia jäävuse seadus Energia võib esineda väga mitmesugusel kujul või erinevas vormis. Võime rääkida energia erinevatest liikidest. Energialiikide omavahelise vahekorra võtab kõige üldisemalt kokku energia jäävuse seadus. Energia jäävuse seadus väljendab ühte looduse kõige olulisemat olemust: maailmaruumis on energiat just nii palju kui seda on ja seda ei teki juurde ega kao ka ära. Energia võib vaid muuta oma asukohta või vormi (liiki). Vahel toimub see muutumine nii märkamatult, et esimesel pilgul tundub tegu olevat energia tekkimise või kadumisega. Lähemal uurimisel selgub aga alati, et energia on kas muutnud oma vormi (liiki) või asukohta. Näiteks mingi keha mehaaniline energia on muutunud soojuseks ja hajunud ümbritsevasse keskkonda või kiirgusenergia näol kiirgunud maailmaruumi. Ette rutates tuleb öelda, et kui räägitakse energia tootmisest, siis ei ole tegu energia loomise või tekitamisega, vaid ikkagi ühe energialiigi muutmisega teiseks. Kui räägitakse energia kadudest, siis tuleb seda mõista kui mingis protsessis vajaliku energialiigi muutumist mittevajalikuks energialiigiks, tavaliselt soojusenergiaks, mis reeglina hajub ümbritsevasse keskkonda.

Millele õhksoojuspumba valimisel tähelepanu pöörata ?

Kõige olulisemaks näitajaks seadme valikul on hoone soojapidavus. Soojuspump valitakse alati nominaalvõimsuse järgi. Mida kehvem on maja soojustatus, seda võimsam soojuspump tuleb valida. Õige võimsusega seadme leidmiseks on vaja teada vastuseid järgnevatele küsimustele:

  • hoone suurus
  • hoone soojustatus
  • hoone planeering, avatus ja korrused
  • millise kütteliigiga soovitakse õhksoojuspumpa kombineerida
  • kas hoonet soovitakse suvel jahutada

Õhksoojuspumpadel on veel rida erinevaid omadusi, mida peab silmas pidama seadme valikul, leidmaks oma vajadustele parima lahenduse:

  • energiasääst
  • müratase
  • siseõhu kvaliteet (ionisaator, plasmafiltrid, hapnikurikastaja, UV lambid)
  • hind
  • disain
  • mõõdud
  • kaubamärk
  • kõrge COP külma- või soojema ilmaga

Milline mudel valida?

Split süsteemiga õhksoojuspump – on kõige laiemalt levinud õhukonditsioneeri tüüp, mis koosneb sise- ja välisosast, mis ühendatakse omavahel torude ja elektrikaablitega. Tänu sellisele konstruktsioonile jääb seadme kompressor, mis on põhiline müraallikas, õue. Seadme komplekti kuulub kaugjuhtimis- või seinapult, mille abil saab ette anda soovitud temperatuuri, kasutada seadme automaatseks sisse- ning väljalülitamiseks taimerit, valida ventilaatori kiirust jpm. Seadme siseosas asetsevad õhufiltrid. Olenevalt õhufiltri tüübist puhastavad need ruumi õhku, püüavad kinni tolmu, toodavad osooni ja lagundavad ebameeldivad lõhnad, hävitavad bakterid ja viirused.

Õhksoojuspump seinakinnitusega – kõige enim kasutav seadme tüüp. Paigaldus ruumi seinale. Seda tüüpi mudelid on oma hinnaklassilt kõige soodsamad.

Multi-split süsteem iga soojuspump on sama, mis tavaline spilt süsteem ning selle ainsaks erinevuseks on see, et üks välisosa võib teenindada mitut siseosa. Siseosasid on võimalik üldjuhul paigaldada 2 kuni 4. Seda tüüpi lahenduse plussiks on, et alati pole võimalik ja lubatud (arhitektuurilised piirangud) mitme välisosa paigaldus.

Kanali tüüpi õhksoojuspumbad on jaotuskanalitega, mis võimaldab jahutada/soojendada mitut ruumi korraga. Kanalispliti paigaldus on mõnevõrra kallim, kuna ta nõuab ventilatsiooni torustike väljaehitamist. Paigalduseks on soovitav ripplae olemasolu. Kanali mudeleid kasutatakse reeglina suuremate ruumide jahutamiseks ja kütmiseks kohtades, kus siseosa paigaldamine seinale ei ole soovitav.

Laekassett on split-süsteemiga soojuspump mis võimaldab ühest punktist jahutada-kütta suurt ruumi vastavalt vajadusele kahes kuni neljas suunas. Laekassetti paigalduseks on soovitav ripplae olemasolu. Laekassette reeglina kasutatakse suuremate ruumide jahutamiseks, kütmiseks.

Põrand- lagi tüüpi soojuspumba mudel on universaalset tüüpi split süsteem. Seda on võimalik paigaldada nii põrandale kui lae alla.

Põranda mudel – Eeliseks laiõhuvoog tänu kahele ventilaatorile. Paigaldus on paindlik ja lihtne. Seadet on võimalik paigaldada aknalaua alla radiaatori asemele.

allikas: FSK Soojuspump ja Konditsioneer OÜ – Jaapani firma Fujitsu General (EURO) GmbH sertifitseeritud kliimaseadmete ainuesindaja Eestis.