Õhk-õhk soojuspumbad

Mis on täpsemalt õhk-õhk soojuspump?

See on kütteseade, mis konverteerib välisõhust saadud soojusenergiat toasoojuseks. Õhk õhk seade koosneb välisosast ja siseosast, mis on omavahel ühendatud torude ja elektrijuhtmetega. Õues asuv kompressor pumpab välisõhust sisalduvat soojust külmaaine abil seadme siseossa. Soojuspumba siseosas puhutakse soojus siseruumi kus see jaotub hoonesse laiali. Sarnaselt kõikide soojuspumpade tööpõhimõttele transporditaksesoojusenergiast vabanenud külmaine seejärel tagasi õhksoojuspumba välisossa.

Kokkuhoid õhk õhk soojuspumbaga

Seade säästab energiat , kuna soojust ei ole vaja toota. Välisõhus salvestunud soojusenergia tuleb lihtsalt kokku koguda ja skompressori ning külmaine abil toasoojuseks konverteerida.  Ideaalsetes tingimustes kulub 3 kW soojusenergia edastamisele 1 kW elektrienergiat. Elektril töötav küttekeha kulutab näiteks sama hulga soojusenergia tootmiseks 3 kW elektrienergiat.

REEGEL:  soojuspumb kulutab 1/4 elektriengiast  mis kuluks ainult elektriga küttes

Mida soojem on välistemperatuur, seda suurema kasuteguriga õhk õhk soojuspump töötab. Reeglina on eestis müüdavatel mudelitel esitatud Tehnilised andmed arvestatud välistemperatuuril +7°C. Eesti keskmine välistemperatuur on statistiliselt  +5,2°C. Kütteperioodi keskmine temperatuur on veelgi madalam.  Temperatuuri alanedes kasutegur väheneb samuti. Hea on siinkohal tõdeda, et kaasaegne inverterkompressoriga õhksoojuspump on võimeline ka -25 kraadi juures anda soojusenergiat enam, kui pump ise elektrienergiat selleks tarbib. Loomulikult ei räägi me siis enam 4 kordsest kasutegurist kuid mõningane kasutegur siiski säilib.  Kui välistemperatuur langeb alla 15 kraadi, siis on eesti kliimas tarvis lisakütet, ksest soojuspumba enda küttevõimsusest jääb kindlasti väheks. Soojuspumpa võib külmade ilmadega kaustada ilma täiendava lisakütte allikata näiteks suvilates ja garaažides kus on tarvis hoida madalamat temperatuuri kui see on eluruumides. Näiteks torude külmumise vältimiseks jne. Soojuspump sobib üldiselt kokku kõikide teiste kütteallikatega ja kütte seadmetega. Õhksoojuspumbad on varustatud automaatikaga mis teatud temperatuuri saavutades ennast välja lülitavad. Seega kui näiteks kamina või katlaküttega majas tõuseb sekundaarse kütte abil temperatuur üle soojuspumbale määratud maksimaalse temperatuuri lülitub soojuspump välja niikauaks kuni temperatuur ruumis langeb taas alla temale määratud taseme. Seega tegemist on ideaalse nö. temperatuuri valvuriga päeval, öösel ja muul ajal mil teid ennast kodus kütmas ei ole.  Lisaks elektrikulu kokkuhoiule on õhksoojuspump lihtne ning esteetiline lahendus. Kaugjuhtimispuldiga varustatud seade hoiab automaatselt etteantud temperatuuri, filtreerib ja juhib õhu liikumist. Oluline boonus on, et  õhksoojuspumpa saab kasutada ka konditsioneerina õhu jahutamiseks suvel, liigse õhuniiskuse vähendamiseks kui ka lihtsalt õhuvahetuse tarvis ruumide ventileerimiseks.

Õhksoojuspumbad on väga erinevate parameetritega. Enim võrreldakse peaseadme võimsust, ehk Soojusvõimsust kilovattides.  Rusikareegel on , et 1 KW õhk paisatud soojusvõimsusest piisab 20 kuni 25 ruutmetri toapinna soojendamiseks soovitud temperatuurile. Loomulikult mängib suurt rolli ka sise ja välistemperatuuri erinevus. Kui temperatuuride erinevus on üle 30 kraadi ( välis temp -10 ja soovitud sise temp üle +20) või kui ruumides on tavapärasest kõrgemad laed või tavapärasest kehvem soojustus või tuulepidavus siis on 20 ruutmeetri kütmiseks vaja minev soojusvõimsus isegi kuni 3 korda suurem. Et saavutada maksimaalset effekti tuleb arvestada õhksoojuspumba siseosa õige paigutamisega ruumide ning õhu liikumis suhtes.  Termodünaamika seadused kehtivad siin kõikidele ruumidele sarnaselt. Soe õhk liigub alt üles, külm õhk vajub põrandale.  Kui soovitakse kasutada maja peale ainult ühte soojuspumpa tuleks see paigutada kindlasti esimesele korrusele nii, et õhksoojuspumba siseosast välja puhutav soe õhk liiguks takistusteta võimalikult suurele alale. SH võimalikud trepihallid teistele korrustele.  Hea reegel selle mõistmiseks on paigutada soojuspump kohta kus seda on võimalikult erinevatest ja kaugetest kohtadest näha.  Soovides kasutada õhksoojuspumpa jahutamiseks tuleb arvestada, et sobilik on paigutada soojuspumba siseosa pigem kõrgemale ning silmas pidada, et külm õhk liigub toast tuppa halvemini kui sooja õhu korral.

Õhksoojuspumba paigaldamine on üldiselt lihtne. Vajalik on spetsiaalsete toruühenduste kasutamine siseosa ja välisosa vahel. Kõige kriitilisemad punktid õhksoojuspumba paigaldusel ongi siseosa asukoha korrektne valik ning sellest tulenevalt välisosa paigalduseks sobiva asukoha ja kinnitus/pigaldus meetodi kasutamine. Välisosa saab kinnitada nii seinale, lamekatusele kui ka maapinnale. Vajalik on valida välisosale sobilik ning kinnitusmeetodile vastav lahendus.  Hea tava on, et soojuspumba paigaldamisega võiks kaasneda võimalikul tväike esteetiline riive, ehk torud ja juhtmed ei tohiks hakata silma riivama või rikkuma maja välisilmet või toa üldmuljet.  Selleks on mõistlik konsulteerida kindlasti enne õhksoojuspumba paigaldamist paigalduse asjatundjaga ning toetuda asukoha ning meetodi valimisel tema soovitustele.