Soojuspumbad

, ,

Soojuspump kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojuseenergiat.  Soojuspumba tööpõhimõte on hoonet ümbritsevast keskkonnast (õhust, maapinnast või veekogust) soojusenergia kogumine ja külmaine (enamasti freooni) füüsikalisi omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta soojakandja aine kompressiooni abil temperatuur tasemele, kus seda saab kasutada hoone kütmiseks ja vee soojendamiseks . See on lihtsustatult sama protsess, mis toimub külmkappide juures. Kui külmkappide juures on eesmärk temperatuuri alandamine õmbritseva temperatuuri suhtes, siis soojuspumba juures on eesmärgiks temperatuuri tõstmine Ümbritsevast keskonnast kõrgemaks. See protsessi on samas võimalik kasutada ka vastupidiselt ja õhk – õhk soojuspumpasid saab suvel kasutada hoopis jahutamiseks.

Soojuspump kasutab effektiivselt  õhu, veekogu kui maapinna soojust, mis on sinna salvestunud ning mis suunatakse soojuspumba abil tarbija valitud süsteemi kas elamu kütteks või vee soojendamiseks. Soojuspump vajab täiendavalt ka elektrit.

  • Väljaspool elamut salvestunud soojusenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa.
  • Keskkonnasoojus aurustab soojuspumba aurustis asuva külmaainet
  • Kompressoriga surutakse külmaaine rõhu alla, mis tõstab külmaine temperatuuri kiiresti kõrgemale
  • Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi.
  • Külmaaine rõhk alandatakse see veeldub ja jahtub ning see pumbatakse tagasi aurutisse.
  • Soojusvaheti ring kordub taas.

Soojuspumba efektiivsuse protsent sõltub soojusallikast. Kautamiseks sobilikuim soojusallikas on kõrge  ja stabiilse temperatuuriga (ehk seda on võimalik ekspluateerida kogu kütteperioodi jooksul.  Samuti tuleks arvestada, et soojusallika kasutusele võtmine ja kasutamine ei tohiks nõuda suuri investeeringuid. enim kasutatavatest soojusallikatest:

Soojusallikas                                      Temperatuurivahemik

  • Välisõhk                 -10 … +15°C
  • Ventilatsiooni õhk                 +15 … +25°C
  • Põhjavesi                 +4 … +10°C
  • Jõe- või järvevesi                 0 … +10°C
  • Merevesi                 +3 … +8°C
  • Kaljud 0 … +5°C
  • Maapind                 0 … +10°C
  • Heitvesi                 +10°C

Elektrihinna kasv on põhjustanud alternatiivsete küttelahenduste sh. soojuspumpade populaarsuse kasvu. Sellele aitab kaasa eriti soojuspumpade areng viimastel aastatel ja klientide teadlikus soojuspumpade eelistest.  Soojuspumba ostmist ja paigaldamist planeerival inimesel on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda erinevate soojuspumpade tehniliste parameetrite ehk võimakusega ning uurida müüja ja paigaldusteenuse pakkuja tausta.

SOOJUSPUMPADE LÜHIISELOOMUSTUS

Enamlevinud soojuspumpade põhjal võib nsoojuspumbad jagada 3ks

  1. Õhk – õhk soojuspump. Võtab välisõhust sinna salvestunud soojuse ja tõstab külmaine temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada siseõhu temperatuuri tõstmiseks. Õhk Õhk Soojuspump koosneb ühest või mitmest välisosast ja ühest või mitmest siseosast. Neid ühendavad omavahel külmainet transportiv torustik süsteem.
  2. Õhk – vesi soojuspump. Võtab soojuse välisõhust ja tõstab külmaine temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee soojendamiseks. Koosnevad välisseadmest ja siseseadmest, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja sooja tarbevee valmistamiseks
  3. Maasoojuspump. Võtavad soojuse maapinnast või veekogust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini. Koosnevad maapinnas või veekogus paiknevast väliskontuurist ja hoones paiknevast seadmest, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja sooja tarbevee valmistamiseks
0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga