Millist tüüpi soojuspumpa valida

, ,

Soojuspumpade all mõeldakse reeglina väga erinevaid seadmeid. Ühed seadmed muudavad õues asuva külma õhu toas ringlevaks soojaks õhuks. Teised seadmetüübid aga kasutavad õues ringlevat õhku hoopis vee soojendamiseks ning sooja vee abil põranda või küttekehade soojendamiseks. Enamlevinud tööpõhimõtete põhjal võib soojuspumbad jagada  3 liiki

Õhk – õhk soojuspump. Need seadmed koguvad seadme välisosa ümbritsevast välisõhust kokku seal talletunud soojusenergia ning selle abil soojendavad külmaine mis omakorda transporditakse soojenenud kujul seadme siseosasse ning kasutatakse sooja õhu hoonesse puhumiseks.

Õhk – vesi soojuspump. Need seadmed koguvad samuti seadme välisosa ümbritsevast välisõhust kokku seal talletunud soojusenergia ning selle abil soojendavad külmaine mis omakorda transporditakse soojenenud kujul seadme siseosasse, kus õhu asemel soojendatakse hoopis vett põrandaküttele, küttekehadele ja sooja tarbevee jaoks.

Maasoojuspump. Võtavad soojuse maapinnast või veekogust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini. Koosnevad maapinnas või veekogus paiknevast väliskontuurist ja hoones paiknevast seadmest, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja sooja tarbevee valmistamiseks

Õhk – õhk soojuspump

Kõige levinumad odavamad ning lihtsamad paigaldada. Õhk Õhk soojuspumpasid on kõige kergem lisada olemasoleva küttesüsteemi juurde ja neid saab lisaks soojendamisele kasutada suvel  ka hoone jahutamiseks. Õhk-õhk soojuspumpade miinuseks on, et nende efektiivsus sõltub välistemperatuurist ja talviste madalte külmade ajaks peab olema lisa kütteallikas. Välistemperatuurini  -10°C töötavad õhksoojuspumbad üldiselt efektiivselt. Välistemperatuuril -15°C ja mõnedel mudelitel isegi -20°C on effektiivsus kaks korda parem kui elektriküttel. Siin on aga üks oluline asi millega tuleb numbrite võrdlemisel arvestada. Täiendav elektrikulu läheb veel ka õhksoojuspumba välisosa konsensaadi sulatamisele ehk seadme välisosa jäävabana hoidmisele. See aga tähendab täiendavat elektrikulu ning lisa tarbimist mida seadme tehnilises kirjelduses ei arvestata. Õhksoojuspumpade puhul on oluline valida optimaalne asukoht. Seda nii välisosa kui siseseadme jaoks.  Arvestada tuleb sise ja välisosa jaoks vajaliku õhuliikumisega. Ehk et välisosa ümber vahelduks õhk võimalikult kiiresti ning liiguks takistusteta. Siseosa juures on oluline sisse puhutava sooja õhu võimalikul kiire ja ühtlane jaotumine köetavale alale. Kindlasti tuleb silmas pidada, et kuigi tänapäevased õhksoojuspumbad on oluliselt vaiksemad kui nende eelkäiad kaasneb nende kasutamisega siiski teatav mürafoon mis pikema aja jooksul võib muutuda häirivaks. Selle tõttu on hea kui saab õhksoojuspumba paigutamisel arvestada ka soojuspumba kui müraallikaga.

Õhk – vesi soojuspump

Vett soojendavad õhksoojuspumbad sobivad juhuks, kui on soov veeküttel põrandakütet või radiaatorkütet rajada, kuid ei ole võimalusi või soovi maakontuuri paigaldamiseks. Siis on võimalik veeküttega süsteem rajada ka õhust võetava soojuse arvel. Puuduseks on, et nende töö efektiivsus sõltub välistemperatuurist ja talviste krõbedate külmade ajaks lülituvad seadmed otseelektriküttele. Seadmed on suhteliselt kallid, sest seadmesse on ehitatud lisaks soojuspumbale täies mahus otsene elektriküte juhuks kui madalatel välistemperatuuridel õhust sooja võtta pole. Viimasel ajal on turule jõudnud seadmed, kus soojakandjana kasutatakse freooni asemele süsihappegaasi ja need töötavad efektiivselt ka -20°C juures.

Maasoojuspump

Maasoojuspumpadeks nimetatakse ühise nimetajaga erinevaid küttelahendusi mis kasutavad mitte ühku salvestunud soojusenergijat vaid maapinna pealmistesse või ka alumistesse kihtidesse salvestunud soojusenergiat. Maasoojuspump ei sõltu praktiliselt üldse hetketemperatuurist vaid sellest kui palju on maasse paigutatud torude ümber salvestunud soojusenergiat.  Korralikult projekteeritud maakontuur tagab, et kogu aasta jooksul on olemas vajalik soojusenergia. Maasoojuspumbad on reeglina varustatud ka lisa elektriküttekehadega, kuna talviste väga külmade ilmadega kaasnevate lühiajaliste  suurenenud küttevajaduse tagamine on nii mõistlikum. Maasoojuspumpa saab aga küttelahendusena kasutada ainult tingimustes, kui on piisavalt suur õueala väliskontuuri ehitamiseks. Mis on oluline märkida – väliskontuuri rajamisel kaevatakse kogu kontuurialaune maa meetri sügavuselt üles ning kuigi peale tööde lõpetamist on võimalik alale uuesti muru või kergtaimestik istutada on tööde tegemiseks vaja kõik eelnevad taimed sealt alalt eemaldada.  Ühe alternatiivina kasutatakse soojusenergia ammutamist puuraukude abil. See tähendab, et juhul kui on võimalik saada kõik vajalikud kooskõlastused ja load siis on võimalik puurida sügavad puuraugud ning vältida pinnase segipööramist.   Ühe lahendusena kastatakse puuraugu kaudu põhjavette salvestunud soojusenergiat. Teise võimalusena aga on võimalik kasutada veekogu soojusenergija ammutamiseks. Sellele vajalike kooskõlastuste saamine on aga veelgi keerulisem.

Maasoojuspumba piirangud

Maasoojuspump sobib hästi põrandaküttega süsteemisde jaoks.  Põrandaküttega küttelahendustes on võimlaik kasutada madalama temperatuuriga sisendvett.  20 – 30 kraadi.  Seda peamiselt selle tõttu, et põrand küttekehana katab väga suure ala ning see vähendab oluliselt ruumi soojendamiseks vajaminevat temperatuuri. Kui näiteks õliradiaatori või nõukogudeaegse malmradiaatori puhul oli vajalik kordades kõrgem temperatuur kuna küttekeha ise oli kordades väiksem ning soojuse ülekandumiseks ning levimiseks ruumis oli vajalik küttekeha ümbritseva vähese õhu võimalikult kiire soojendamine võimalikult kõrgele temperatuurile.  Tänapäevaste maasoojuspumpade normaalse ekspluatatsiooni korral jääb väljuva vee temperatuur maksimaalselt 40 kuni 50 kraadi juurde.